Vahel pole julgust vaja selleks, et seista oma tõe eest, vaid selleks, et julgeda eksida.

Väike selgitus pildi ajaloolise konteksti kohta: 1914. aasta jõulude ajal tekkis Esimese maailmasõja läänerinde mitmes lõigus spontaanne nn jõulurahu. Briti ja Saksa sõdurid lõpetasid ajutiselt tulistamise, tulid kaevikutest eikellegimaale, tervitasid üksteist, vahetasid sigarette ja väikeseid kingitusi ning mõnel pool matsid koos langenuid ja mängisid jalgpalli. See polnud ametlik vaherahu ning kogu rindel seda ei toimunud. Igatahes tuli sel hetkel unustada “oma tõde”, mille eest võideldi ning julgeda millegi veel olulisema pärast eksida – “aga äkki nad tulistavad”?
